Aluminiu on inimkehale oluline toitaine ja seda leidub mineraalvees olulistes kogustes.
Referentsiaalne, mille järel analüüs tehakse:
Joogivee alumiiniumisisalduse määramise analüüs viiakse läbi oma laboris vastavalt riiklikule standardile SR ISO 8288:2001.Meetodi põhimõte: Alumiiniumisisalduse määramine joogivees toimub molekulaarse absorptsioonspektroskoopia meetodil. Proovi tagasilükkamise kanused
Kogumise saaja – puhas anum, enne proovi võtmist pestakse anumat pärast tavalisel viisil pesemist lämmastikhappega d = 1,4 lahjendatud 1+1 ja seejärel veega.
Analüüsi tegemiseks vajalik proovikogus - vähemalt 100ml.
Töötlemine on vajalik pärast koristamist – Proovid võetakse polüetüleen- või polüpropüleenist mahutites, puhtad. Pärast proovide võtmist hapestatakse võimalikult kiiresti 8 ml soolhappega, et vähendada pH-d ja vältida kaltsiumkarbonaadi sadestumist. Proove tuleks analüüsida võimalikult kiiresti pärast proovi võtmist.
Proovi stabiilsus – värskelt kogutud vesi püsib stabiilsena 2 päeva temperatuuril 2-8°C või 6 tundi ümbritseva õhu temperatuuril.
Analüüsimeetod – molekulaarne neeldumisspektroskoopia.
Referentsväärtused vastavalt veeseadusele 1)
Parameter / Mõõtühik
CA väärtus (maksimaalne lubatud kontsentratsioon) | Aluminiu, μg/L | |
200 |
Soovitused analüüsi tegemiseks/ Kontrollväärtuste ületamise mõjud –
Alumiiniumi liigne tarbimine vees tähendab mineraalide ladestumist torudele ja kahjulikku mõju inimeste tervisele.
Vee alumiiniumisisalduse vähendamiseks kasutatakse sageli filtreid ja spetsiaalseid seadmeid.
Bibliograafia: LEGEA 458/2002 koos hilisemate muudatuste ja lõpuleviimistega Seadus nr 311/2004, valitsuse määrus nr 11/2010, seadus nr 124/2010 ja valitsuse määrus nr 1/2011