ALLERGEENI MUNA
Mis on munaallergia?
Munaallergiat leidub lastel väga efektselt, olles lehmapiima ja derivaatide allergia järel toiduallergiate edetabelis teisel kohal. Umbes 2% lastest kannatab seda tüüpi toiduallergia all, kuid õnneks paraneb umbes 70% neist sellest allergiast puberteediea suhtes. On olemas võimalus, et valk kandub munast rinnapiima kaudu ja nii tekib seda tüüpi allergia isegi ainult rinnaga toitvatel vastsündinutel. Viimasel juhul on soovitus, et ema väldiks mis tahes toote allaneelamist, mis võib sisaldada muna.
Munas on valged ja munakollased, millest igaüks sisaldab valke, mis võivad põhjustada antigeeni-antikeha immuunkonflikti. Kõige sagedamini on munavalge seotud allergiatega, kuid munavalges sisalduvaid valke on praktiliselt väga raske eraldada munakollase valkudest, munavalge munakollane on vastastikku saastunud, nii et kõige sagedamini muna mis tahes osa suhtes allergia korral soovitatakse toitu täielikult vältida. ELis soovitatakse muna märgistada mis tahes tootes esineva allergeenina, kuid olge ettevaatlik, et seda võib esitada ka albumiini, ovaalalbumiini, majoneesi, besee jne kujul.
Ou esinemise kord toidus
Laboris viiakse munaallergeeni kvantitatiivsed annused läbi ELISA meetodil.
Valdkonna õigusaktid
Vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele (määrus (EL) nr 1169/2011) onmääratletud järgmised ained, mis võivad põhjustada allergiat ja mille märgistamine toiduainetel on kohustuslik:
ANEXA II
ALLERGIAT VÕI TALUMATUST PÕHJUSTAVAD AINED = " "> 1. (a) " ">sigloose terad, mis on saadud nisust, sh dekstroosist (b) (c) Gluteeni sisaldavad teraviljad: nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kõva nisu või selle hübriidid, v.a odrast valmistatud suhkruirs;
